Ik’
Tsa’ lujb-a jiñi ik’
tsa’ puts’i cha’añoñ,
tsa’ puts’i cha’añety,
tsa’ puts’i cha’añ ka’bäl tsukulel.
Viento
Se cansó el viento,
huyó de mí,
huyó de ti,
huyó de tanta basura.
Tsäñal
Jiñi tsäñal tsiltsilña,
jatyety ma’ bäk’ñañ abäj,
aty’añ tyi atyi’ belbelñaj,
tsa’ ktyajayety che’ jämjämña ñajtylel.
Frío
El frío tiembla de ti,
tú tiemblas de ti mismo,
las palabras desfilan en tus labios,
te encuentro en tiempos agitados.
xPokoktyak
Yoralel ja’al, ik’ay jiñi xpokok ya’ tyi ok’ol ja’,
ju’ukñajax che’ bajche’ muk’bä ik’uxbiñob ibäj che’ pomol uj
woli imuku subeñob ibä ya’ tyi lämäl ja’ mi iyojch’oñob ibäj.
Los sapos
Tiempo de lluvia, el canto de los sapos en aquella laguna,
escandalosos como los amantes de luna llena
se susurran entre los charcos.
Iwejlib ts’uñuñ
Jiñi wälwälñabä atyi’ melbilbä tyi lajchämp’ej ty’añ tyilembä
tyi ñajtylel,
jiñi jak’oj che’bä bajche’ sasak’aytyak,
jok’ol tyi ik’ mi ik’otyel tyi kchikiñ,
che’jax bache’ ipäm wejlel ts’uñuñ ili yoralel bäbäk’eñbä.
Aleteo del colibrí
Esos susurros endecasílabos en la distancia,
esos suspiros en forma de estribillos,
se cuelgan en el aire entre mis oídos,
es como el aleteo del colibrí en tiempos del monstruo.
Wä’ añoñ ilayi
Wa’ añoñ ilayi yik’oty juñp’ajl cha’p’ajl ty’añ yajleñtyakixbä,
che’ bajche’ tsa’ yäsabeyob ibäktyal ktatuch che’ yoralel ajñel
tyi matye’el,
wä’ añoñ ilayi woli ksäklañ ñäch’tyälel cha’añ mi imejlel kläw ili
ktyi’ tsijlembä,
cha’añ mi imejlel ku’bibeñ iyujts’il jiñi pulembä lew,
cha’an mi mejlel kletsañ k’ay tyi ktyi’,
wä’ añoñ ilayi cha’añ mi mejlel kpikbeñ ich’ujlel jiñi k’el wuty,
cha’añ mi kts’aj kbäj ya’ tyi ixojo’lel muk’bä ik’ux kak’,
ila tyi matye’lum mi kloty kbäk’tyal
cha’añ muk’tyo kbej cha’leñ soñ tyi ityojlel ja’bilel.
Estoy aquí
Estoy aquí con unos fragmentos derrumbados,
como derribaron a mi abuelo en tiempos de cacería,
estoy aquí en busca del silencio para recomponer mi boca destruida,
para saber el olor de la resina quemada,
para subir el canto en mi boca,
estoy aquí para escarbar el alma de la traición,
para sumergirme en la sombra que muerde mi lengua,
en esta selva guardo mi cuerpo
para que siga danzando entre los siglos.
__________
Juana Peñate Montejo, originaria del ejido Emiliano Zapata, Tumbalá, Chiapas, escribe en ty’añ (ch’ol). Es poeta, traductora, docente y conductora de radio y televisión. El libro Isoñil ja’al / Danza de la lluvia fue acreedor del Premio de Literaturas Indígenas de América, PLIA, 2020 (Universidad de Guadalajara, 2025).